Lehed

reede, 11. september 2009

Seebile lõhn ja värv: kellegi blogist... ei mäleta praegu

• Kui lusikaga segades tekivad kreemjad jooned, mis ei vaju laiali, on paras aeg lisada segule soovitud taimed või muud lisandid (näit. tõrvaõli).
• Kui seebimass joonistab ehk on piisavalt tihke ja viskoosne, nii et nõristades jäävad lahusepinnale jutid, on aeg lisada eeterlikud õlid ja taimeosakesed.


-----------*----------

Seebi valimisel on värvi ja vahu kõrval järgmine tähtis märksõna seebi lõhn. Paljud valivadki oma seebi peamiselt aroomi järgi, kusjuures tugevam lõhn ei tähenda kindlasti paremat kvaliteeti. Inimeste lõhnataju on ka väga erinevalt välja arenenud.
Vanimad seebis kasutatud aroomid on viiruk, mürr, rosmariin ja sidrun. Tänapäeval on aga valik ääretult lai ja põhimõtteliselt eristaksin nelja suunda:
Taimede kasutamine seebis – kange teena, õlileotisena või peeneks jahvatatuna – annab seebile suhteliselt tagasihoidliku aroomi. Lisaks veel huvitava tekstuuri.
Eeterlikud õlid. Neid on kerge kasutada ja nad annavad lisaks aroomile ka nahka ja hinge parandava toime. Eeterlikke õlisid saab hästi omavahel segada ning sedamoodi teha nahka hooldavaid või meeleolu parandavaid seepe. Väga kergesti lenduvad eeterlikud õlid püsivad seebis kauem, kui kasutada ka looduslikku fiksaatorit (apelsinikoored, kannikesejuurepulber jne).

Parfüümõlid. Kui tahta teha täiesti looduslikku seepi, siis pole parfüümõlidel muidugi seebikatlasse asja. Kuid vahel tahaks ka teisi asju proovida … Igal juhul on seebikeetmisel õige kasutada ainult neid parfüümõlisid, mida tootja on selleks otstarbeks selgesõnaliselt lubanud. Siis on kindel, et me oma nahale viga ei tee ja ühtlasi saame ka teada, kuidas täpselt neid õlisid seebisse doseerida ning kuidas nad seebistumisprotsessi mõjutama hakkavad.

Minule isiklikult meeldivad nö. sisuga seebid, olgu selleks sisuks siis ravimtaimed, köögiviljad või lihtsalt lilleõied. Taimed lisavad seebile värvi, konsistentsi ja vähesel määral ka aroomi ning aitavad kaasa rohkema vahu tekkele. Märkusena olgu öeldud, et taimed seebis toetavad mõningate nahahädade ravi, kuid ei asenda arstivisiiti. Kuigi – erand kinnitab reeglit …
Püüan kõik seebiteoks vajaminevad ravimtaimed  kasvatada isevõi puhtast loodusest korjata, kuid kui see pole võimalik, ostan taimi usaldusväärsetelt ravimtaimede korjajatelt Põlvamaalt. Minu lemmikuteks on piparmünt, meliss, saialill (mis säilitab alati oma kauni oranži tooni), salvei, rosmariin. Samuti on kenad ja kasulikud roosiõielehed.
Põhimõtteliselt võib seebi sisse panna kõiki taimi, mida kõlbab süüa või millest teed keeta. Peale selle on veel olemas nö. köögiviljaseebid. Need on enamasti sellised, kus vedeliku moodustab kas täiesti või osaliselt mingi püreeritud aedvili: kurk, porgand, punane peet jne.

Üks klientide seas väga populaarne seep on tõrvaseep. Selle männitõrva ostan küll sisse, seni on parim tõrv tulnud Siberist, kuid ka Eestis aetud männitõrvaga on hea seepi teha.

Kaer  (Avena sativa) Kasutatakse peenestatud kaerahelbeid ja kaerajahu. Kaera kasutatakse välispidiselt selliste nahaprobleemide puhul nagu sügelus ja ekseemid, taim mõjub puhastavalt ja ärritust leevendavalt. Aitab ka liigse higistamise korral ning on sügavniisutava toimega.

Kummel (Matricaria chamomilla): Kasutatakse kummeliõisi (jahvatatud) või oliiviõli baasil tehtud leotist. Kummel mõjub ekseemide ja sügeluse puhul nahale põletikku vähendavalt, ravib haavu ja rahustab.

Lavendliõied (Lavandula angustifolia) : Ka lavendlist kasutatakse õisi või õlileotist. Välispidiselt kasutatakse lavendlit (eriti eeterlikku õli) kergete põletuste, haavade ja löövete korral; lavendliõitel on antiseptiline ja lihaspingeid leevendav mõju.

Patshulilehed (Pogostemon cablin): Kasutatakse peenestatud või jahvatatud lehti. Välispidiselt akne ja ekseemide korral, taim kiirendab naharakkude uuenemist ja peletab putukaid.

Petersell (Petroselinum crispum): Kasutatakse kuivatatud taime. Sisaldab palju vitamiine, on põletikuvastase toimega ja pidurdab oksüdatsiooniprotsesse, varjab teisi lõhnu, mõjub puhastavalt ja nahka pleegitavalt.

Piparmünt (Mentha piperita): Kasutatakse peenestatud lehti või kanget teed. Aitab ekseemide ja nahaärrituste puhul, taim mõjub antiseptiliselt ja jahutavalt.

Rosmariin (Rosmarinus officinalis): Kasutatakse pulbriks jahvatatud rosmariiniokkaid või kanget teed (koos teiste ravimtaimedega). Välispidiselt kasutatakse rosmariini lihaskrampide puhul – ta elustab, parandab vereringet ja ergutab nahka. Ettevaatust epilepsia, kõrge vererõhu  ja raseduse esimese trimestri korral!

Rooibostee (Aspalathus linearis): Kasutatakse kanget teed. Tee sisaldab aineid, mis usutavasti pidurdavad vananemisprotsessi. Oma kodumaal – Lõuna-Aafrikas – kasutatakse taime nii sees- kui välispidiselt allergiate ja ekseemide puhul.

Raudrohi  (Achillea millefolia): Raudrohuga ravisid juba Rooma leegionärid oma haavu ja ka tänapäeval kasutatakse taime samal otstarbel. Tal on hooldav, antibakteriaalne mõju.

Saialill (Calendual officinalis): Kasutatakse kollaseid õielehti. Saialill on rahvameditsiinis tuntud kui erinevate nahahädade  - punetav ja/või põletikuline nahk, akne, lööbed, mähkmedermatiit – ravija. Saialill mõjub põletikku pärssivalt, antiseptiliselt ja antimükootiliselt.

Salvei (Salvia officinalis): Salveid võib kasutada peenestatud/jahvatatud kujul, aga ka teena või õlileotisena. Seebis mõjub salvei nahka pinguldavalt, antiseptiliselt ja desodoreerivalt.

Sidrunmeliss (Melissa officinalis): Kasutatakse peenestatud/jahvatatud lehti või teed. Antidepressant. Välispidiselt saab kasutada esmaabivahendina lõikehaavade ja putukahammustuste korral, kuna ta on viirusevastase toimega ja meeleolu parandav.

Kannikesejuurepulber: Kasutatakse pulbriks jahvatatud juurt, mis seob seebis kergesti lenduvaid eeterlikke õlisid, nagu nt tsitruselised jne.

TEISED LOODUSLIKUD LISANDID

Aedporgand (Daucus carota var. sativa) - Kasutatakse nii porgandimahla kui pehmekskeedetud ja püreeritud porgandit, samuti porgandiseemneõli.  Sisaldab palju beetakarotiini ja antioksüdante, vitamiine ja mineraale. Annab seebile kena värvitooni.

Kurk (Cucumis sativus): Kosmeetikas leiavad kasutust nii kurgimahl, -viljaliha, -koor kui -seemned. Kurgimahl on iidsetest aegadest tuntud näonahka toniseeriva, puhastava ja noorendava vahendina.

Kohv - Puhastab nahka surnud rakkudest, seega sobib jahvatatud kohv koorivatesse seepidesse. Kohvil on desodoreeriv ehk halbu lõhnu eemaldav toime.

Männitõrv - Oli juba vanasti hinnatud ravim. Seda määriti peale nahahaiguste ja -hädade ning isegi hambavalu puhul. Vaiku – mida on nimetatud ka põletamata tõrvaks või tooreks tõrvaks – on mitmed soome sugu rahvad kogunud ja kasutanud. Seebi sisse panduna aitab tõhusalt psoriaasi ravimisel.

Mesi - Niisutav ja pehmendav vahend, antiseptiline ja bakterivastane. Seebile lisab vahtu.

Mesilasvaha- Toimib seebis nagu looduslik konservant, pehmendab nahka.

Meresool - Selles on palju mineraale, vereringet stimuleeriv, nahka pinguldav. Teeb seebi kõvemaks. Suures koguses kuivatab nahka liialt.

Ravimuda - Muda kiirendab naha uuenemisprotsesse, parandab vereringet ja tal on antibakteriaalne toime. Muda ja mineraalsoolad leevendavad tõhusalt psoriaasi, aknet, ekseeme. Samuti aitab muda leevendada lihasevalusid, reumat ja artriiti. Seebis annab kooriva efekti.

Ravisavid - Kasutatakse rohelist, punast, roosat, kollast, valget savi; ka laavamulda. Savi klaarib ja pinguldab nahka, ka mõjub ta nahka rahustavalt. Peale selle seob hästi eeterlikke õlisid seebis.

Šokolaad -Tänu kakaovõisisaldusele nahka toitev ja hooldav; sellega saab hästi marmoreerida ning sobib vaniljeseepidesse.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar